Mis ma arvan. Palju sai kirjutatud...
Osad teemad olid mulle meeldivamad, midagi teadsin ka ennem aga siiski sai palju uut õpitud.
Kuigi oli palju kirjutamist , mis mulle ei meeldi, ning palju trükivigu, oli see seda väärt, see et käisin 99% kohal ei tähendaks, et mulle oleks midagi külge jäänud, seega see kirjutamise osa andis palju juurde. Mõni kodu töö oli natuke tüütu samas teised oli väga huvitavad arvatavasti teemad, mis olid südame lähedased. Samas oli huvitav, et ühes aines oli nii palju erinevaid õppejõude, kes rääkisid meile teemat enda valdkonnast, see hoidis asja huvitavana. Mulle tundus, et Osadele väga meeldis rääkida ja näidata erinevaid viise, mis hea kuna kui õppejõule meeldib siis tuelb nende esitlus asjast paremini välja. Kõige rohkem me käsitlesime tarkvara, mida soovitati kasutada. Arvan, et kõike räägiti normaalses kogus, et ei oskagi midagi juurde soovitada.
Olen rahul ja on tore, et kõik said lõpuks tehtud (:D)
Sunday, December 18, 2011
essee 3.
Ma ei osta omale järgmiseks arvutiks Maci, sest …
Arvatavasti peamiseks põhjuseks oleks, see et mina olen terve oma elu kasutanud Microsoft Windows operatsiooni süsteeme ja mina olen sellega harjunud. Kui ma olin umbest 7-8 aastane siis osteti pere esimene kodu arvuti, milleks oli windows 95 sellest ajast olen kasutanud win 98, 2000, xp, mingil määral ka vistat kuid mitte omanud ja nüüd siis windows 7't. Kuna Microsoft toodab rohkem, kui apple siis juhtus nii, et hakkasin kasutama mircosofti operatsiooni süsteeme. Algus polnud mul valitud millist ma eelista siis ei teadnudki milliseid võimalusi oli olemas kuna olin väike aga ma olen liiga ära harjunud sellega mida olen kasutanud.
Ühesõnaga nende areng muutus minu jaoks "sujuvalt", kuna olin eelmist mudelit kasutanud ja uuema puhul teatsin mida ja kus saab teha väikeste uuendustega. Et see on rohkem harjumuse asi kui midagi muud. Kui ostaks mac'i siis ma ei teaks mida teha ja kus teha või mida üldse saab teha.
Võibolla see muutuks kui kasutaksin seda piisavalt.
Sama on mac kallim kui pc ja arvatavasti ma ei kasutaks kõiki neid funkstioone, mis sinna on topitud, kui neid on . Kuna ma eriti ei tea Mac'idest midagi siis tegin internetis uuringuid. Mõte on selles, et miks maksta palju raha kui saab odavamalt. Minu meelest on see vist disain, mis annab lisa väärtust, lisaks pidi see mitte sisaldama toksilisi aineid, aga samas paljud inimesed ei hooli sellest.
Lisaks mul meeldib arvuti mänge mändiga ja suurem osa neid on mõeldud rohkem microsoft windowsi peale, kuulsin, et apple tahtis rohkem raha mängude pealt seega vähem mänge mac'i peal, kuna tootjad ei olnud nõus apple'i tingimustega. Nii et ma ei teaks, kas see mäng läheb käima või mitte. Ja räägitakse, et PC on parem mängimiseks kui mac. Kuna ma olen natuke mängur ja on olemas ka kõvemaid mängureid ning kuna aja peale arvuti vananeb, nii et neid tuleb kas uuendada või välja vahetada. Mac'il ei saa riistvara vahetada, kuid pc'l on võimalik vahetada video, mälu jne. kaarte, mis muudaks arvuti eluea pikemaks. Nii ei peaks alati uut arvutit ostma vaid lihtsalt väikese vidina juurde. Samas lugesin, et osad Mac'i uuendused ei tööta vanemate mudelite peal, nii et kasutajad on sunnitud uue Mac'i ostma.
Sellega tuleb mulle meelde lugu, minu sõbral läks iphone katki ja ta viis selle esindusse parandusse. Öeldi et nemad ei saa seda parandada, see tähendab seda lahtivõtta ja et põhjuseks on vee kahjustused. Nii et nüüd ta läheb android telefoni peale. Mõeldes selle peale, et esinuses ei saadud telefoni kontrollida, siis jääb mulle mulje, et mac ei võeta ka lahti, et uurida, mis probleem on parema meelega kasutaksin arvutit, mida saab vajaduse korral lahti kruvida ja lähemalt uurida. Sama lugesin, et remont on ka väga kulukas mac'i puhul ja arvatavasti see ei ole hinna sees aga see teeks suure augu rahakotti, kui seda parandada ja aja peale lähevad asjad nii kui nii katki.
Lugesin, et mac'i kasutatakse rohkem muusika, piltide ja video töötluseks, kuna ma sellega eriti ei tegele siis mul ei ole sellised lisandeid või jõudu, et neid teha lihtsalt vaja. Sama on Microsoftil rohkem programme mida kasutada. Seega mac operatsiooni süsteemid ei ühildu tuntud programmidega. Ja Microsofti programmid suudaksid sellega ka hakkama saada, kui mul vajadus tekiks.
Mac olen ma kasutanud paarkorda ja osad asjad olid saranased pc'le nagu ikoonid aga desktop'i laotus oli teistsuguse. Mul oli probleeme vajalike asjade ülese leidmisega, kuna siis polnud ma safarit kasutanud ja ei teadnudki, milline see interneti kuvamiseks asi on. Suhteliselt segane esma kasutus, nii et mulle ei meeldinud see eriti.
Põhimõtteliselt pole mul mac'i vastu midadi, kuna näevb ilus välja ja teatud inimestele sobib aga kodus võib olla ka suur arvuti. Mina ei ürita mingit sõnda Mac'i ja Microsofti vahel tekitada, kuigi see käib pidevalt. Nagu need "i'm a mac and i'm a pc" reklaamid, mis tunduvad mulle lapsikud ja rumalad. Samas on Microsoftil ka omad miinused nagu viirused jne. aga nende vastu on ka antiviirused.
Aga kuna ma olen koguaeg kasutanud Microsofti operatsiooni süsteeme siis jään kindlaks. Ja loomulikult kuna seal on rohkem mängu võimalusi, mis on minu puhul suur pluss. Nii et jään endale kindlaks.
Arvatavasti peamiseks põhjuseks oleks, see et mina olen terve oma elu kasutanud Microsoft Windows operatsiooni süsteeme ja mina olen sellega harjunud. Kui ma olin umbest 7-8 aastane siis osteti pere esimene kodu arvuti, milleks oli windows 95 sellest ajast olen kasutanud win 98, 2000, xp, mingil määral ka vistat kuid mitte omanud ja nüüd siis windows 7't. Kuna Microsoft toodab rohkem, kui apple siis juhtus nii, et hakkasin kasutama mircosofti operatsiooni süsteeme. Algus polnud mul valitud millist ma eelista siis ei teadnudki milliseid võimalusi oli olemas kuna olin väike aga ma olen liiga ära harjunud sellega mida olen kasutanud.
Ühesõnaga nende areng muutus minu jaoks "sujuvalt", kuna olin eelmist mudelit kasutanud ja uuema puhul teatsin mida ja kus saab teha väikeste uuendustega. Et see on rohkem harjumuse asi kui midagi muud. Kui ostaks mac'i siis ma ei teaks mida teha ja kus teha või mida üldse saab teha.
Võibolla see muutuks kui kasutaksin seda piisavalt.
Sama on mac kallim kui pc ja arvatavasti ma ei kasutaks kõiki neid funkstioone, mis sinna on topitud, kui neid on . Kuna ma eriti ei tea Mac'idest midagi siis tegin internetis uuringuid. Mõte on selles, et miks maksta palju raha kui saab odavamalt. Minu meelest on see vist disain, mis annab lisa väärtust, lisaks pidi see mitte sisaldama toksilisi aineid, aga samas paljud inimesed ei hooli sellest.
Lisaks mul meeldib arvuti mänge mändiga ja suurem osa neid on mõeldud rohkem microsoft windowsi peale, kuulsin, et apple tahtis rohkem raha mängude pealt seega vähem mänge mac'i peal, kuna tootjad ei olnud nõus apple'i tingimustega. Nii et ma ei teaks, kas see mäng läheb käima või mitte. Ja räägitakse, et PC on parem mängimiseks kui mac. Kuna ma olen natuke mängur ja on olemas ka kõvemaid mängureid ning kuna aja peale arvuti vananeb, nii et neid tuleb kas uuendada või välja vahetada. Mac'il ei saa riistvara vahetada, kuid pc'l on võimalik vahetada video, mälu jne. kaarte, mis muudaks arvuti eluea pikemaks. Nii ei peaks alati uut arvutit ostma vaid lihtsalt väikese vidina juurde. Samas lugesin, et osad Mac'i uuendused ei tööta vanemate mudelite peal, nii et kasutajad on sunnitud uue Mac'i ostma.
Sellega tuleb mulle meelde lugu, minu sõbral läks iphone katki ja ta viis selle esindusse parandusse. Öeldi et nemad ei saa seda parandada, see tähendab seda lahtivõtta ja et põhjuseks on vee kahjustused. Nii et nüüd ta läheb android telefoni peale. Mõeldes selle peale, et esinuses ei saadud telefoni kontrollida, siis jääb mulle mulje, et mac ei võeta ka lahti, et uurida, mis probleem on parema meelega kasutaksin arvutit, mida saab vajaduse korral lahti kruvida ja lähemalt uurida. Sama lugesin, et remont on ka väga kulukas mac'i puhul ja arvatavasti see ei ole hinna sees aga see teeks suure augu rahakotti, kui seda parandada ja aja peale lähevad asjad nii kui nii katki.
Lugesin, et mac'i kasutatakse rohkem muusika, piltide ja video töötluseks, kuna ma sellega eriti ei tegele siis mul ei ole sellised lisandeid või jõudu, et neid teha lihtsalt vaja. Sama on Microsoftil rohkem programme mida kasutada. Seega mac operatsiooni süsteemid ei ühildu tuntud programmidega. Ja Microsofti programmid suudaksid sellega ka hakkama saada, kui mul vajadus tekiks.
Mac olen ma kasutanud paarkorda ja osad asjad olid saranased pc'le nagu ikoonid aga desktop'i laotus oli teistsuguse. Mul oli probleeme vajalike asjade ülese leidmisega, kuna siis polnud ma safarit kasutanud ja ei teadnudki, milline see interneti kuvamiseks asi on. Suhteliselt segane esma kasutus, nii et mulle ei meeldinud see eriti.
Põhimõtteliselt pole mul mac'i vastu midadi, kuna näevb ilus välja ja teatud inimestele sobib aga kodus võib olla ka suur arvuti. Mina ei ürita mingit sõnda Mac'i ja Microsofti vahel tekitada, kuigi see käib pidevalt. Nagu need "i'm a mac and i'm a pc" reklaamid, mis tunduvad mulle lapsikud ja rumalad. Samas on Microsoftil ka omad miinused nagu viirused jne. aga nende vastu on ka antiviirused.
Aga kuna ma olen koguaeg kasutanud Microsofti operatsiooni süsteeme siis jään kindlaks. Ja loomulikult kuna seal on rohkem mängu võimalusi, mis on minu puhul suur pluss. Nii et jään endale kindlaks.
essee 2.
Elu ilma sotsiaal tarkvarata.
Kas me suudame oma elu ilma erinevate sotsiaal tarkvarata?
Sellele küsimusele on kaks vastust jah ja ei. Tänapäeaval kasutavab suur osa inimesi erinevat sotsiaal meediat nende elu ringleb selle ümber, terve maailm on seotud sellega. Kes on facebook'is laeb ülese oma pilte ja like'ib või keegi, kes lahutab meelt youtubis videote vaatamisega, kes eksponeerib pilte flickri's. Tööstused saavad oma allüksustega ja partneritega lihtsalt suhelda. Kuna meie elu keerleb ümber sotsiaal portaalide ja me oleme harjunud sellega ning see muudab meie igapäeva elu lihtsamaks ei suudaks me ettekujutada elu ilma selleta ette. Samas liigub tohutu hulk informatsiooni läbi nende kanalite. Mis juhtus kui need kanalid sulgeda?
Kui meil võetakse ära kõik suhtlus portaalid tekiks kaos, nagu aprilli rahutused ainult üle Maailma. On raske ette aimata, mis täpselt juhtuks aga teades inimese iseloomu, hakkaksid nad märatsema ja tekkiks ülemaailmne kaos. Lisaks on meie ühiskonna areng seotud tihedalt sotstiaal meedia tarkvaraga nii inimeste kui ka ettevõttete suhtlemises. Arvan, et meie ühiskond sattuks taandarengusse või arend seiskuks ja me elaksime taas nagu elasime 19. sajandil. Kuna informatsiooni liikumine oli sellel aja suhteliselt aeglane siis ettevõtted ei õitsenud nii hästi, kui praegu ja nende töötamis effektiivsus langeks. Võiks arvata, et isegi majandus kriis. Samas olen ma paranoiline. Ajapikku tekiksid mingisugune info liikumine posti kaudu aga see on aeglane sama aja möödudes inimesed rahuneksid. Hakkaksid rohkem väljas käima ja sõpradega kohtuma ja mitte arvutitaga nendega rääkima. Elu nagu eelmisel sajandil.
Teiseks kui meil ei oleks mingisugust sotsiaal meediat olnudki näiteks teised maailmas ehk "alternatiivne maailm". Siis me ei teaks, mis meil oleks olnud ja me ei vaevaks ennast sellega, kuna me ei teaks selle olemas olust või võimalustest. Elaksime nagu ikka oma rahulikku elu. Arvan, et siis tegeleksime siis põllumajandusega, kuna informatsiooni ei liiguks kiiresti siis ettevõtted ei saaks areneda kiiresti ega globaliseeruda. Nagu keskajal, kus usuti igasugust jama, mis räägiti, käituksime nagu käituti keskajas, tänapäeaval vaatan, kui rumalad võisid inimesed sellel ajastul olla. Ühiskonna areng oleks aeglasem. Meil oleks keskaja usundid ja traditsioonid. Ning meie oleksime on arengus sajandi võrra tagapool. Aga kas maailm oleks parem?
Elu ilma sotsiaal meediata, mis oleks selle juures head? Arvan , et inimesed ei veedaks liiga palju aega erinevates suhtlus portaalides. Nad saaksid oma aega sisustada palju tähtsamaga. Sama kui puuduksid foorumid jne. siis ei oleks ka "cyber bully" mist, mis tähendaks, et inimesed, kes selle alla langevad oleksind õnnelikumad ja kiuslikud inimesed ei saaks oma arvuti ekraani taha peita. Palju vihkamist on sellistes portaalides näiteks youtube'is videod, facebook jne. Maalimas oleksid inimestel palju parem kui sellist kiusamist ei oleks nii palju. Nagu enne mainitud inimesed ei veedaks nii palju aega arvuti taga, mis tähendaks, et nad tegeleksid muude asjadega, tervislikumate asjadega. Inimesed oleksid rahulikumad, õnnelikumad ja tervemad kui sellist sotsiaal meediat poleks olnudki. Lisaks poleks piraatlust ja muusika ning filmi tööstus oleks tulukam. Lisaks ei peaks me ressursse kasutama energia tootmiseks, mis kulub arvutite töös hoidmiseks(poleks vist globaalset soojenemist).Samas ei näeks lapsed nii palju vägivalda ja halbu eeskuju kui neil pole seda kuskilt näha, kuid....
Kui meil ei oleks selliseid portaale siis informatsiooni levik puuduks ja tänapäeval on informatsiooni levik tähtis, olgu need kas uudised või andmed. Inimesed peaksid olema kursis maailmas toimuvaga ja samas informatsiooni teatud subjektide ja ajaloo kohta. Samas on hea aega viita head muusikat kuulates ja sõpradega rääkides. Kuna kiire info liikumine võimaldam meil sõnumid kiirelt edastada see on hea kui on tegemist pakilise asjaga seoses 2 individuaalse inimese või tööstuste/firmade vahel. Sama saavad asja harrastajad oma video ja pilte üleslaadida ja teistele vaevata näitata, mida on saavutatud ja meelt lahutada.
Arvan et see teema on kaheotsaga asi, kuna me ei saa ilma selleta elada ja selleta on ka raskuseid elamiseks.
Ilma sotsiaal meediata oleks elu nagu 19.da sajadni alguses, meie ühiskonna areng toimuks aeglaselt, kuna meie arend /info liikumine oleks aeglasem siis meie elu ei oleks teatud aspektides parem, kuid individuaalsed inimesed võiksid olla õnnelikumad, ühiskonnas, kus nad ei puutuks kokku vägivallaga. Kuid tööstuste arend jääks seisma, meil oleks tehnoloogia aga selle arendamine poleks nii kiiresti võimalik . Inimeste mõtlemine oleks teistsugune. Kuigi me saaksime hakkama, aga kiire arengu võtmeks informatsiooni liikumine.
Kas me suudame oma elu ilma erinevate sotsiaal tarkvarata?
Sellele küsimusele on kaks vastust jah ja ei. Tänapäeaval kasutavab suur osa inimesi erinevat sotsiaal meediat nende elu ringleb selle ümber, terve maailm on seotud sellega. Kes on facebook'is laeb ülese oma pilte ja like'ib või keegi, kes lahutab meelt youtubis videote vaatamisega, kes eksponeerib pilte flickri's. Tööstused saavad oma allüksustega ja partneritega lihtsalt suhelda. Kuna meie elu keerleb ümber sotsiaal portaalide ja me oleme harjunud sellega ning see muudab meie igapäeva elu lihtsamaks ei suudaks me ettekujutada elu ilma selleta ette. Samas liigub tohutu hulk informatsiooni läbi nende kanalite. Mis juhtus kui need kanalid sulgeda?
Kui meil võetakse ära kõik suhtlus portaalid tekiks kaos, nagu aprilli rahutused ainult üle Maailma. On raske ette aimata, mis täpselt juhtuks aga teades inimese iseloomu, hakkaksid nad märatsema ja tekkiks ülemaailmne kaos. Lisaks on meie ühiskonna areng seotud tihedalt sotstiaal meedia tarkvaraga nii inimeste kui ka ettevõttete suhtlemises. Arvan, et meie ühiskond sattuks taandarengusse või arend seiskuks ja me elaksime taas nagu elasime 19. sajandil. Kuna informatsiooni liikumine oli sellel aja suhteliselt aeglane siis ettevõtted ei õitsenud nii hästi, kui praegu ja nende töötamis effektiivsus langeks. Võiks arvata, et isegi majandus kriis. Samas olen ma paranoiline. Ajapikku tekiksid mingisugune info liikumine posti kaudu aga see on aeglane sama aja möödudes inimesed rahuneksid. Hakkaksid rohkem väljas käima ja sõpradega kohtuma ja mitte arvutitaga nendega rääkima. Elu nagu eelmisel sajandil.
Teiseks kui meil ei oleks mingisugust sotsiaal meediat olnudki näiteks teised maailmas ehk "alternatiivne maailm". Siis me ei teaks, mis meil oleks olnud ja me ei vaevaks ennast sellega, kuna me ei teaks selle olemas olust või võimalustest. Elaksime nagu ikka oma rahulikku elu. Arvan, et siis tegeleksime siis põllumajandusega, kuna informatsiooni ei liiguks kiiresti siis ettevõtted ei saaks areneda kiiresti ega globaliseeruda. Nagu keskajal, kus usuti igasugust jama, mis räägiti, käituksime nagu käituti keskajas, tänapäeaval vaatan, kui rumalad võisid inimesed sellel ajastul olla. Ühiskonna areng oleks aeglasem. Meil oleks keskaja usundid ja traditsioonid. Ning meie oleksime on arengus sajandi võrra tagapool. Aga kas maailm oleks parem?
Elu ilma sotsiaal meediata, mis oleks selle juures head? Arvan , et inimesed ei veedaks liiga palju aega erinevates suhtlus portaalides. Nad saaksid oma aega sisustada palju tähtsamaga. Sama kui puuduksid foorumid jne. siis ei oleks ka "cyber bully" mist, mis tähendaks, et inimesed, kes selle alla langevad oleksind õnnelikumad ja kiuslikud inimesed ei saaks oma arvuti ekraani taha peita. Palju vihkamist on sellistes portaalides näiteks youtube'is videod, facebook jne. Maalimas oleksid inimestel palju parem kui sellist kiusamist ei oleks nii palju. Nagu enne mainitud inimesed ei veedaks nii palju aega arvuti taga, mis tähendaks, et nad tegeleksid muude asjadega, tervislikumate asjadega. Inimesed oleksid rahulikumad, õnnelikumad ja tervemad kui sellist sotsiaal meediat poleks olnudki. Lisaks poleks piraatlust ja muusika ning filmi tööstus oleks tulukam. Lisaks ei peaks me ressursse kasutama energia tootmiseks, mis kulub arvutite töös hoidmiseks(poleks vist globaalset soojenemist).Samas ei näeks lapsed nii palju vägivalda ja halbu eeskuju kui neil pole seda kuskilt näha, kuid....
Kui meil ei oleks selliseid portaale siis informatsiooni levik puuduks ja tänapäeval on informatsiooni levik tähtis, olgu need kas uudised või andmed. Inimesed peaksid olema kursis maailmas toimuvaga ja samas informatsiooni teatud subjektide ja ajaloo kohta. Samas on hea aega viita head muusikat kuulates ja sõpradega rääkides. Kuna kiire info liikumine võimaldam meil sõnumid kiirelt edastada see on hea kui on tegemist pakilise asjaga seoses 2 individuaalse inimese või tööstuste/firmade vahel. Sama saavad asja harrastajad oma video ja pilte üleslaadida ja teistele vaevata näitata, mida on saavutatud ja meelt lahutada.
Arvan et see teema on kaheotsaga asi, kuna me ei saa ilma selleta elada ja selleta on ka raskuseid elamiseks.
Ilma sotsiaal meediata oleks elu nagu 19.da sajadni alguses, meie ühiskonna areng toimuks aeglaselt, kuna meie arend /info liikumine oleks aeglasem siis meie elu ei oleks teatud aspektides parem, kuid individuaalsed inimesed võiksid olla õnnelikumad, ühiskonnas, kus nad ei puutuks kokku vägivallaga. Kuid tööstuste arend jääks seisma, meil oleks tehnoloogia aga selle arendamine poleks nii kiiresti võimalik . Inimeste mõtlemine oleks teistsugune. Kuigi me saaksime hakkama, aga kiire arengu võtmeks informatsiooni liikumine.
essee 1.
Operatsioonisüsteemide kasutajaliideste evolutsioon – mis järgmiseks?
Alles 1950. aastal tekkis esimene kasutajaliides. Läbi 60. aasta on kasutajaliides muutunud must-valgest, suurtest pikstlitest koosnevast ja igavast väljanägemisest huvitavaks, värvikaks, individuaalseks, mugavaks liideseks. Varastel aastatel polnud kasutajaliidest olemaski. Kasutajaliidese eesmärk on muuta inimesele arvuti kasutamine, käskude jagamine lihtsamaks, kui enne oli ainult teksi käskude kirjutamine. Arendati välja kasutajaliides, mis oli arvuti graafiline pool, st. inimesed said käske jagada piltidele vajutades. Edasi
arendati kasutajaliides rohkem isikupäraseks, kasutajad said ise muuta oma töökeskkonda, nii kuidas nad ise seda tahtsid, kus miski asub, pildid jne. Tänapäeavaks on juba välja arenenud operatsiooni süsteemid ka puutetundlikute ekraanide jaoks, mille kasutamine koosneb näpu vajutustest ekraanil, on mugav. Mis tulevik võiks tuua?
Võtmesõnadeks siin on graafika ja mugavus.
Kasutajaliides kui programm. Tänapäeavks on kasutajaliides täiustatud nii, et selle kasutaja saab failide asukoha määrata oma käe järgi, kasutaja saab oma töökeskkonna isikupäraseks muuta(tausta pildid, erinevad ikoonid), liikuda arvuti andmetes mugavalt, saada vajalik info kiiresti kätte. Graafilisel tasemel on minu meelest jõudnud areng peaaegu tippu, kuna kõik ikoonid ja taustad on silmale sõbralikuks vaatamiseks(kõrge graafika tase, saab isikupäraseks muuta), võrreldes 60 aasta eest, kus ekraan oli must ja valge suured ikoonid jne. siis graafilise poolepealt pole vist nii palju areneda enam võimalik. Samas on ikoonid ka juba 3-ds, mis jätab endale laheda mulje. Kui erinevad rakendused, mis aitaks tavakasutajal hallata oma arvutit oleks hea mõtte, mitte et neid ei oleks olemas aga siiski on olemas erinevaid inimesi, kes suudavad imeasju arvutiga teha.
Vaadates ajalugu ja arengut, mis oli alguses ja mis on nüüd on suur vahe. Kui 60 aastat tagasi
oleks mulle räägitud, mis tulevikus on poleks ma seda uskunud. Asju mida ma nägin filmides, kui olin väike on realiseeritud tänapäeval. Kas me võime järeldada, et see mida me filimides on meie tulevik? Võibolla, kui alguses oli suur monitor ja nüüd ainult mõni sendimeetri paksune ekraan ja puutetundlikud ekraanid siis peame ootama kuni tehnoloogia areneb siis nägema, mis on tuleviku võimalused.
Praeguseks on suurem osa ideesid ära kasutatud, nii et järgmised tuleviku ideed peaksid olema inovaatilised.
Aga mis võiks olla järgmine samm kasutajaliidese jaoks?
Kuna kasutaja ja arvuti vaheline link on muutunud läbi aja, hiirest ja klaviatuuris kuni puutetundliku ekraanini siis, arvan, et vastust võiks otsida filmidest (näiteks "Minority report"). Olen näinud mitmeid filme, kus inimesed kasutavad hologramm ekraani või isegi ruumi. Põhimõtteliselt oleks see sarnane puutetundliku erkraaniga, kus inimesed liigutavad, tirivad suurendavad jne asju. Idee seisneks selles, et kui me puudutaksime holorgammi ja edastatakse info arvutile.
Kuidas seda teostada on teine küsimus, kuna meil on järgmised probleemid:
1) kuidas pilt keset õhku jääks. Kuna valgus kiired liiguvad kuni midagi ette tuleb siis valguse meetood ei sobiks. Mida me peaksime kasutama, et see toimiks.
2) Samas probleem, kui kasutaja "vajutaks" holorammil mingit nuppu kuidas teha nii,et käst edastatakse, kuna alusel on kergem käske edastada andurite põhjal.
3) kuidas arvuti sellest arusaaks, aga kui me ükskord suudaksime pildi õhku jätta siis oleks see väiksem probleem, kuna arvutile käskude jagamine on teostatav.
Lahenduseks teisele võiks olla, et kasutada mingisuguseid andureid nagu Wii's, kus mängija hoiab sensorit ja info edastatakse vastuvõtjale, näiteks näppude otsas olevad andurid mille liikumist edastatakse vastuvõtjale. Siis arvuti jälgiks sensorite liikumis ja saaks omad käsud mida teha kätte.
Osaliselt on see mõtte teostatud, kuna on olemas laser klaviatuurid, kuid tekkib sama dilemma, see klaviatuur tekkib pinnale mitte õhku. Aga arvuti saab oma käsud kätte ilma, et inimesel oleks mingisugused sensorid näpu otsas.
Kas see oleks mugav või arusaamatu? Oleneb inimesest, kuna selline ruum kus saaks arvutit kontorllida tuleks see suhteliset mugavaks teha, lisaks saaks inimene natuke ka liikuda, kuna praegusel hetkel ollakse arvutit kasutades mitte sobilikus asendis, trenn tuleks kasuks. Arvan, et mugavus tekkiks seda kasutades, nagu kõikide asjadega maalimas. Sellisele süsteemile tuleks luua oma operatsiooni süsteem, mis ei erineks vanematest, kuna me ei kujutaks ette windows 7 või 8 täiesti erinevat keskkonda. Seega väljanägemine võiks jääda sama laadseks, kuna inimesed on harjunud sellist tüüpi akent kasutama. Ja kasutaja saaks siis erinevad aknad paigutada mööda ruumi, et tal oleks kõik silme ees, kuna praegused monitorid on piiratud vaateväljaga siis arvatavasti oleks hologramm pilt 360 kraadi, minu meelest oleks selline ruum mugav, mitme asja tegemiseks.
Mis siis ikka tulevik toob. Arvan, et selles ei saa kindel olla siiski loodan, et tulevikus kasutame hologrammekraane, kus saame käske jagada hologrammi puudutades. Meie peame ootama mida tuleviku tehnoloogiad võimaldavad, et uusi ja huvitavaid lahendusi luua.
Alles 1950. aastal tekkis esimene kasutajaliides. Läbi 60. aasta on kasutajaliides muutunud must-valgest, suurtest pikstlitest koosnevast ja igavast väljanägemisest huvitavaks, värvikaks, individuaalseks, mugavaks liideseks. Varastel aastatel polnud kasutajaliidest olemaski. Kasutajaliidese eesmärk on muuta inimesele arvuti kasutamine, käskude jagamine lihtsamaks, kui enne oli ainult teksi käskude kirjutamine. Arendati välja kasutajaliides, mis oli arvuti graafiline pool, st. inimesed said käske jagada piltidele vajutades. Edasi
arendati kasutajaliides rohkem isikupäraseks, kasutajad said ise muuta oma töökeskkonda, nii kuidas nad ise seda tahtsid, kus miski asub, pildid jne. Tänapäeavaks on juba välja arenenud operatsiooni süsteemid ka puutetundlikute ekraanide jaoks, mille kasutamine koosneb näpu vajutustest ekraanil, on mugav. Mis tulevik võiks tuua?
Võtmesõnadeks siin on graafika ja mugavus.
Kasutajaliides kui programm. Tänapäeavks on kasutajaliides täiustatud nii, et selle kasutaja saab failide asukoha määrata oma käe järgi, kasutaja saab oma töökeskkonna isikupäraseks muuta(tausta pildid, erinevad ikoonid), liikuda arvuti andmetes mugavalt, saada vajalik info kiiresti kätte. Graafilisel tasemel on minu meelest jõudnud areng peaaegu tippu, kuna kõik ikoonid ja taustad on silmale sõbralikuks vaatamiseks(kõrge graafika tase, saab isikupäraseks muuta), võrreldes 60 aasta eest, kus ekraan oli must ja valge suured ikoonid jne. siis graafilise poolepealt pole vist nii palju areneda enam võimalik. Samas on ikoonid ka juba 3-ds, mis jätab endale laheda mulje. Kui erinevad rakendused, mis aitaks tavakasutajal hallata oma arvutit oleks hea mõtte, mitte et neid ei oleks olemas aga siiski on olemas erinevaid inimesi, kes suudavad imeasju arvutiga teha.
Vaadates ajalugu ja arengut, mis oli alguses ja mis on nüüd on suur vahe. Kui 60 aastat tagasi
oleks mulle räägitud, mis tulevikus on poleks ma seda uskunud. Asju mida ma nägin filmides, kui olin väike on realiseeritud tänapäeval. Kas me võime järeldada, et see mida me filimides on meie tulevik? Võibolla, kui alguses oli suur monitor ja nüüd ainult mõni sendimeetri paksune ekraan ja puutetundlikud ekraanid siis peame ootama kuni tehnoloogia areneb siis nägema, mis on tuleviku võimalused.
Praeguseks on suurem osa ideesid ära kasutatud, nii et järgmised tuleviku ideed peaksid olema inovaatilised.
Aga mis võiks olla järgmine samm kasutajaliidese jaoks?
Kuna kasutaja ja arvuti vaheline link on muutunud läbi aja, hiirest ja klaviatuuris kuni puutetundliku ekraanini siis, arvan, et vastust võiks otsida filmidest (näiteks "Minority report"). Olen näinud mitmeid filme, kus inimesed kasutavad hologramm ekraani või isegi ruumi. Põhimõtteliselt oleks see sarnane puutetundliku erkraaniga, kus inimesed liigutavad, tirivad suurendavad jne asju. Idee seisneks selles, et kui me puudutaksime holorgammi ja edastatakse info arvutile.
Kuidas seda teostada on teine küsimus, kuna meil on järgmised probleemid:
1) kuidas pilt keset õhku jääks. Kuna valgus kiired liiguvad kuni midagi ette tuleb siis valguse meetood ei sobiks. Mida me peaksime kasutama, et see toimiks.
2) Samas probleem, kui kasutaja "vajutaks" holorammil mingit nuppu kuidas teha nii,et käst edastatakse, kuna alusel on kergem käske edastada andurite põhjal.
3) kuidas arvuti sellest arusaaks, aga kui me ükskord suudaksime pildi õhku jätta siis oleks see väiksem probleem, kuna arvutile käskude jagamine on teostatav.
Lahenduseks teisele võiks olla, et kasutada mingisuguseid andureid nagu Wii's, kus mängija hoiab sensorit ja info edastatakse vastuvõtjale, näiteks näppude otsas olevad andurid mille liikumist edastatakse vastuvõtjale. Siis arvuti jälgiks sensorite liikumis ja saaks omad käsud mida teha kätte.
Osaliselt on see mõtte teostatud, kuna on olemas laser klaviatuurid, kuid tekkib sama dilemma, see klaviatuur tekkib pinnale mitte õhku. Aga arvuti saab oma käsud kätte ilma, et inimesel oleks mingisugused sensorid näpu otsas.
Kas see oleks mugav või arusaamatu? Oleneb inimesest, kuna selline ruum kus saaks arvutit kontorllida tuleks see suhteliset mugavaks teha, lisaks saaks inimene natuke ka liikuda, kuna praegusel hetkel ollakse arvutit kasutades mitte sobilikus asendis, trenn tuleks kasuks. Arvan, et mugavus tekkiks seda kasutades, nagu kõikide asjadega maalimas. Sellisele süsteemile tuleks luua oma operatsiooni süsteem, mis ei erineks vanematest, kuna me ei kujutaks ette windows 7 või 8 täiesti erinevat keskkonda. Seega väljanägemine võiks jääda sama laadseks, kuna inimesed on harjunud sellist tüüpi akent kasutama. Ja kasutaja saaks siis erinevad aknad paigutada mööda ruumi, et tal oleks kõik silme ees, kuna praegused monitorid on piiratud vaateväljaga siis arvatavasti oleks hologramm pilt 360 kraadi, minu meelest oleks selline ruum mugav, mitme asja tegemiseks.
Mis siis ikka tulevik toob. Arvan, et selles ei saa kindel olla siiski loodan, et tulevikus kasutame hologrammekraane, kus saame käske jagada hologrammi puudutades. Meie peame ootama mida tuleviku tehnoloogiad võimaldavad, et uusi ja huvitavaid lahendusi luua.
Saturday, December 17, 2011
13. loeng – autoriõigused
kodutöö 13
kodu tööks oli siis üleslaadisa pilt.
Kasutasin flickrit, esimest korda.
link on siin
Ma panin sellele siis 3 õigust.
Attribution võib kopeerida, levitada ja näidata, kui antakse mulle kui autorile creditit.
Noncommercial et ei tohi kasutada äri eesmärgil.
ja Share-alike.
kodu tööks oli siis üleslaadisa pilt.
Kasutasin flickrit, esimest korda.
link on siin
Ma panin sellele siis 3 õigust.
Attribution võib kopeerida, levitada ja näidata, kui antakse mulle kui autorile creditit.
Noncommercial et ei tohi kasutada äri eesmärgil.
ja Share-alike.
Sunday, December 4, 2011
12. loeng. Digitaalfotograafia
kodutöö 12
Alustuseks võin öelda, et ma ei tegele fotograafiaga palju, nii et olen amatöör :D
kasutasin Canon digital IXUS 80IS'i
1. pilt
See on põhimõtteliselt liikumatu objekt kuna mu kiisu magas enne kui ma teda pildistama tulin.
kasutasin normal rešiimi ja välguta vist see oli ammu kui ma selle pildi tegin aga põhimõtteliselt alati kasutan normal'it.
üpriski terav ja detailne pilt.
2. pilt
See on siis kui mu kiisu liikus ja ma hakkasin pilti tegema siis selle ajaga kui ma suutsin pildi teha oli ta juba minu juures, nii et see ebaõnnestus pisut kuna subjekt liikus minuni ja jäi natuke udune.
Kasutasin kids&pets rešiimi kuna see vist peaks olema liikuvate objektide peale. Samas kasutasin ka välku.
3. pilt kuna ma ei jõudnud kiiresti liikuvat objekti pildistada tegin 2 pilti.
3.1
3.2
mõlemapuhul liigutasin kaamerat päris kiiresti, need on tehtud samas kohas.
esimese puhul kasutasin normal rešiimi ja välku, teise puhul normal ja välguta.
kohe on näha, et välguga suutis kaamera pildi normaalselt esile tuua aga siiski natuke udune jäi. Ja teist ma ei hakka kommenteerima :D
Alustuseks võin öelda, et ma ei tegele fotograafiaga palju, nii et olen amatöör :D
kasutasin Canon digital IXUS 80IS'i
1. pilt
See on põhimõtteliselt liikumatu objekt kuna mu kiisu magas enne kui ma teda pildistama tulin.
kasutasin normal rešiimi ja välguta vist see oli ammu kui ma selle pildi tegin aga põhimõtteliselt alati kasutan normal'it.
üpriski terav ja detailne pilt.
2. pilt
See on siis kui mu kiisu liikus ja ma hakkasin pilti tegema siis selle ajaga kui ma suutsin pildi teha oli ta juba minu juures, nii et see ebaõnnestus pisut kuna subjekt liikus minuni ja jäi natuke udune.
Kasutasin kids&pets rešiimi kuna see vist peaks olema liikuvate objektide peale. Samas kasutasin ka välku.
3. pilt kuna ma ei jõudnud kiiresti liikuvat objekti pildistada tegin 2 pilti.
3.1
3.2
mõlemapuhul liigutasin kaamerat päris kiiresti, need on tehtud samas kohas.
esimese puhul kasutasin normal rešiimi ja välku, teise puhul normal ja välguta.
kohe on näha, et välguga suutis kaamera pildi normaalselt esile tuua aga siiski natuke udune jäi. Ja teist ma ei hakka kommenteerima :D
Sunday, November 27, 2011
11. loeng – Multimeedium kodus
kodutöö 11
Ma valisin suhteliselt suvalise vidina :D
Philips HD Media Player HMP5000
sertifitseeritud: 9/20/2011
See on siis digitaalne meediamängija(DMP), mis mängib audio, video ja pilidi faile.
Sellel on sisse ehitatud Wi-Fi ühendus, aga saab ka kasutada kaabelühendust.
Sellesse saab ühendada ka mälupulga, mälukaardi ja HDD(välisekõvaketta).
Seade ühendada TV-ga.
Mida see teha saab?
Seade toetab suurt hulka erinevaid failiformaate, nii et ise pole vajalik faile konvertida.
Sellel on Divx sertifikaat, suudab mängida videosid HD kvaliteediga.
Lisaks sellel on suur valik erinevaid formaate mida mängida:
MPEG 1/2/4 (MPEG 4 Part 2), H.264, VC-1,
H.263, VP6 (640 x 480), DivX Plus HD, DivX
3/4/5/6, Xvid, RMVB 8/9/10, RM, WMV (V9),
AVI, TS, M2TS, TP, TRP, ISO, VOB, DAT, MP4,
MPEG, MPG, MOV(MPEG 4, H.264), ASF, FLV
(640 x 480), MKV, M4V.
Piltide formaadi valik on ka väga suur. Saate vaadata oma televiisorist ja näidata oma perele sõpradele.
Formaadid: JPEG, JPG, M-JPEG, PNG, TIF, TIFF, GIF, BMP and HD JPEG.
Saate kuulata kristall selget muusikat erinevated formaatides:
Dolby Digital, AAC, RA, OGG, MKA, MP3, WAV,
APE, FLAC, DTS, LPCM, PCM, WMA (V9),
IMP/MS ADPCM and WMA Pro.
DLNA-ga saate otsida meediat oma kodu arvutist(DMS) või kodu ühendusest, lihtsalt ühe nupu vajutusega.
Loomulikult saab ühendada ka populaarsematesse veebi saitidele nagu facebook ja youtube.
Lisaks on selles lihtne kasutajaliides.
Vaadates neid näitajaid prooviks ise järele, ei oskagi soovitada teisele kuna pole proovinud. Pärast saan mina süüdistada, et miks ma soovitasin :D.
Aga selline süsteem oleks väga mugav: lihtne kasutada, kiire, pole vaja muretseda failiformaadi pärast ja kerge kasutajaliides. Lihtsalt tuleks kõik seadmed muretseda endale ja ülesse panna.
Ma valisin suhteliselt suvalise vidina :D
Philips HD Media Player HMP5000
sertifitseeritud: 9/20/2011
See on siis digitaalne meediamängija(DMP), mis mängib audio, video ja pilidi faile.
Sellel on sisse ehitatud Wi-Fi ühendus, aga saab ka kasutada kaabelühendust.
Sellesse saab ühendada ka mälupulga, mälukaardi ja HDD(välisekõvaketta).
Seade ühendada TV-ga.
Mida see teha saab?
Seade toetab suurt hulka erinevaid failiformaate, nii et ise pole vajalik faile konvertida.
Sellel on Divx sertifikaat, suudab mängida videosid HD kvaliteediga.
Lisaks sellel on suur valik erinevaid formaate mida mängida:
MPEG 1/2/4 (MPEG 4 Part 2), H.264, VC-1,
H.263, VP6 (640 x 480), DivX Plus HD, DivX
3/4/5/6, Xvid, RMVB 8/9/10, RM, WMV (V9),
AVI, TS, M2TS, TP, TRP, ISO, VOB, DAT, MP4,
MPEG, MPG, MOV(MPEG 4, H.264), ASF, FLV
(640 x 480), MKV, M4V.
Piltide formaadi valik on ka väga suur. Saate vaadata oma televiisorist ja näidata oma perele sõpradele.
Formaadid: JPEG, JPG, M-JPEG, PNG, TIF, TIFF, GIF, BMP and HD JPEG.
Saate kuulata kristall selget muusikat erinevated formaatides:
Dolby Digital, AAC, RA, OGG, MKA, MP3, WAV,
APE, FLAC, DTS, LPCM, PCM, WMA (V9),
IMP/MS ADPCM and WMA Pro.
DLNA-ga saate otsida meediat oma kodu arvutist(DMS) või kodu ühendusest, lihtsalt ühe nupu vajutusega.
Loomulikult saab ühendada ka populaarsematesse veebi saitidele nagu facebook ja youtube.
Lisaks on selles lihtne kasutajaliides.
Vaadates neid näitajaid prooviks ise järele, ei oskagi soovitada teisele kuna pole proovinud. Pärast saan mina süüdistada, et miks ma soovitasin :D.
Aga selline süsteem oleks väga mugav: lihtne kasutada, kiire, pole vaja muretseda failiformaadi pärast ja kerge kasutajaliides. Lihtsalt tuleks kõik seadmed muretseda endale ja ülesse panna.
Saturday, November 19, 2011
Loeng 10 – Sotsiaalne tarkvara, veebikeskkonna kujundamine meeskonnatööks
kodutöö 10
Ma valisin
Imo
See on siis veebipõhine mesenger.
Kasutaja saab sisse logida MSNi, Skype'i, AIM'i, Google talk'i, yahoo'sse ja facebook'i
ning mittmele kontole korraga ja tekkib sessioon. Kasutaja saab rääkida kõikide kontaktidega kõikidest rakendustest.
Alla pole midagi vaja laadida, et seda kasutada. Iga üks saab seda lehte kasutada.
Ainult tuleb kodu/oma arvutis lihtsalt inimesed lisada msn'i jne.
Ise hakkan seda kasutama. Kasutades arvuteid, kus pole installitud msn, skype, jne. näiteks ülikooli arvutites. seda on väga mugav kasutada sellistes olukordades. Ja kui inimesel on mitu erinevat konto msn'is jne. saab ta neid korraga kasutada.
Testisin natuke ja jutt, mida kirjutatakse IMO'sse ilmus ka minu skype's aga jutt, mis ma skype's kirjutasin ei ilmunud IMO lehele.
Nii et see on üpriski mugav veebi rakendus.
Lisaks saab seda ka telefonidele rakendusena allalaadida.
Ma valisin
Imo
See on siis veebipõhine mesenger.
Kasutaja saab sisse logida MSNi, Skype'i, AIM'i, Google talk'i, yahoo'sse ja facebook'i
ning mittmele kontole korraga ja tekkib sessioon. Kasutaja saab rääkida kõikide kontaktidega kõikidest rakendustest.
Alla pole midagi vaja laadida, et seda kasutada. Iga üks saab seda lehte kasutada.
Ainult tuleb kodu/oma arvutis lihtsalt inimesed lisada msn'i jne.
Ise hakkan seda kasutama. Kasutades arvuteid, kus pole installitud msn, skype, jne. näiteks ülikooli arvutites. seda on väga mugav kasutada sellistes olukordades. Ja kui inimesel on mitu erinevat konto msn'is jne. saab ta neid korraga kasutada.
Testisin natuke ja jutt, mida kirjutatakse IMO'sse ilmus ka minu skype's aga jutt, mis ma skype's kirjutasin ei ilmunud IMO lehele.
Nii et see on üpriski mugav veebi rakendus.
Lisaks saab seda ka telefonidele rakendusena allalaadida.
Saturday, November 12, 2011
9. loeng – Veeb
kodutöö 9
Vidinad
● Lehele lisatavad ning kusagil mujal töötavad
lahendused
● YouTube videoklipid
● Google kaardid ja muud teenused (tõlkimine,
diagrammid, Gadgetid)
● Microsofti Popfly mashup ("mätserdis")
● Keskkondade pakutavad tükid (nt. Facebooki
kommuuni andmete näitamine)
Olen ise kasutanud oma kodutöös Youtube ja Google mapsi vidinaid.
Lugesin selle Popfly mashup'i kohta, mis oli siis selline program, millega sai veebi lehti teha ja vidinaid, kuid see võeti käibelt 2009 aasta augustis.
Facebooki tükikesi olen ise näinud erinevatel lehtedel, kus on siis suvaliselt valitud isikute nimed pildid, kes on selle kommuuniga liitunud ja loomulikult like nupp.
Põhimõtteliselt nende panek veebilehtedele isegi siia bloogi on suhteliselt kerge. Youtube's ja Google maps'i puhul sai kopeerida embed objekti ning see lihtsalt lisada php koodi või siis foorumi posti, kui see kasutab mingil määral php koodi, ning veebi lehel näitab videot, ilma et ise oleks pidanud midagi tegema, isegi sai pildi/video suurust muuta. Kaardi puhul sai lihtsalt koordinaadi sisestatud ja veebi lehel näitab neid koordinaate, mis oli sisestatud. Arvan et see Facebooki linke nupp käib sama moodi.
Google maps'i kaarti on hea kasutada, näiteks kui tegemist on mingi äriga ja neil on aadress siis võib asukoha lehele lisada kaardi, et tavakasutajad näeksid, kus see maja/kontor asub.
See teeks lehe külastajale info käte saamise lihtsamaks.
Ei teagi kus youtubi video'id kasutada ju siis oma lehtedel.
Sama kehtiks ka facebooki vidinaga. Näiteks oma leht, blogi, mingisugune grupileht või firma leht millel on oma facebook.
Ühesõnaga vidinad teevad tavakasutajale informatsioon leidmise, näitamise mugavamaks olgu see geograafiline asukoht, mõni video või fackbooki grupp. Ning lehtede programeeriatele elu lihtsamaks andes nendele objekti koodi.
Vidinad
● Lehele lisatavad ning kusagil mujal töötavad
lahendused
● YouTube videoklipid
● Google kaardid ja muud teenused (tõlkimine,
diagrammid, Gadgetid)
● Microsofti Popfly mashup ("mätserdis")
● Keskkondade pakutavad tükid (nt. Facebooki
kommuuni andmete näitamine)
Olen ise kasutanud oma kodutöös Youtube ja Google mapsi vidinaid.
Lugesin selle Popfly mashup'i kohta, mis oli siis selline program, millega sai veebi lehti teha ja vidinaid, kuid see võeti käibelt 2009 aasta augustis.
Facebooki tükikesi olen ise näinud erinevatel lehtedel, kus on siis suvaliselt valitud isikute nimed pildid, kes on selle kommuuniga liitunud ja loomulikult like nupp.
Põhimõtteliselt nende panek veebilehtedele isegi siia bloogi on suhteliselt kerge. Youtube's ja Google maps'i puhul sai kopeerida embed objekti ning see lihtsalt lisada php koodi või siis foorumi posti, kui see kasutab mingil määral php koodi, ning veebi lehel näitab videot, ilma et ise oleks pidanud midagi tegema, isegi sai pildi/video suurust muuta. Kaardi puhul sai lihtsalt koordinaadi sisestatud ja veebi lehel näitab neid koordinaate, mis oli sisestatud. Arvan et see Facebooki linke nupp käib sama moodi.
Google maps'i kaarti on hea kasutada, näiteks kui tegemist on mingi äriga ja neil on aadress siis võib asukoha lehele lisada kaardi, et tavakasutajad näeksid, kus see maja/kontor asub.
See teeks lehe külastajale info käte saamise lihtsamaks.
Ei teagi kus youtubi video'id kasutada ju siis oma lehtedel.
Sama kehtiks ka facebooki vidinaga. Näiteks oma leht, blogi, mingisugune grupileht või firma leht millel on oma facebook.
Ühesõnaga vidinad teevad tavakasutajale informatsioon leidmise, näitamise mugavamaks olgu see geograafiline asukoht, mõni video või fackbooki grupp. Ning lehtede programeeriatele elu lihtsamaks andes nendele objekti koodi.
Saturday, November 5, 2011
8. loeng – Arvutite turvalisus
kodutöö 8
Arvuti turvalisus.(Policy)
Kuigi ei ole olemas 100% turvalisust. Saame siiski oma arvutit mingil määral kaitsta.
Arvutil peaks olema:
*Korralik antiviirus.
Mis tuvastask kahtlased failid ja hävitaks need.
(mul isiklikult on AVG 9)
*Anti Malware.
Mis leiaks nuhkvara ja hävitaks selle.
(Mul on spybot)
*Siis nädalas korra tuleks arvutit kontrollida antiviirusega ja anitmalware'iga, kuna osad viirused võivad läbi lipsata ja nende leidmiseks siis kasutada scan'imist.
Interneti kasutades.
*kindlasti mitte minna kahtlastele saitidele.
*Mitte kasutada p2p programme.
*Mitte uskuda kõike mida öeldakse:
*lingi, kus teie olete 999999 külastaja või midagi võitnud.
*Mailid, kus küsitakse isikliku informatsiooni.
*samas on Msn, kus mingi viirus saadab sõnumeid näiteks (omg is this you "link")
*facebookis kui keegi kahtlane kirjutab sulle.
Mina käitun umbes nii.
Mul on mitmeid juhtumeid, kus minu tuttav eestlane on saatnud Msn'is sõnumi nagu: OMG is that you "link", loomulikult me ei uskunud sada kuna tegu oli eestlasega, miks ta peaks mulle inglise keeles kirjutama. Lisaks on need sõnumid sama ehitusega ja arusaadavad.
Arvan, et kõige parem kaitse on mitte kõike klikata ja uskuda. Inimene peaks ise teadlik olema, mis on tüüpilised ohud siis saab neid ka vältida.
Arvuti turvalisus.(Policy)
Kuigi ei ole olemas 100% turvalisust. Saame siiski oma arvutit mingil määral kaitsta.
Arvutil peaks olema:
*Korralik antiviirus.
Mis tuvastask kahtlased failid ja hävitaks need.
(mul isiklikult on AVG 9)
*Anti Malware.
Mis leiaks nuhkvara ja hävitaks selle.
(Mul on spybot)
*Siis nädalas korra tuleks arvutit kontrollida antiviirusega ja anitmalware'iga, kuna osad viirused võivad läbi lipsata ja nende leidmiseks siis kasutada scan'imist.
Interneti kasutades.
*kindlasti mitte minna kahtlastele saitidele.
*Mitte kasutada p2p programme.
*Mitte uskuda kõike mida öeldakse:
*lingi, kus teie olete 999999 külastaja või midagi võitnud.
*Mailid, kus küsitakse isikliku informatsiooni.
*samas on Msn, kus mingi viirus saadab sõnumeid näiteks (omg is this you "link")
*facebookis kui keegi kahtlane kirjutab sulle.
Mina käitun umbes nii.
Mul on mitmeid juhtumeid, kus minu tuttav eestlane on saatnud Msn'is sõnumi nagu: OMG is that you "link", loomulikult me ei uskunud sada kuna tegu oli eestlasega, miks ta peaks mulle inglise keeles kirjutama. Lisaks on need sõnumid sama ehitusega ja arusaadavad.
Arvan, et kõige parem kaitse on mitte kõike klikata ja uskuda. Inimene peaks ise teadlik olema, mis on tüüpilised ohud siis saab neid ka vältida.
Sunday, October 23, 2011
7. loeng – Arvuti jooksev haldamine: probleemide lahendamine ja ennetamine
kodutöö 7
mida varundad?
Arvan et varundaks endale tähtsaid faile(dokumendid, tööd, koodinäited), pilte ja ka mingil määral muusikat.
Asju, mida läheks mul tulevikus vaja.
kuhu varundad?
Oleneb kogusest. Võiks osta välise kõvaketta kuhu varundada pilte ja dokumente suuremas koguses.
Sama väiksemate failede puhu, kas või mälupulk(seda siis nende failidega, mida oleks vaja kaasavõtta ja mille kasutamine peaks olem alati kätte saadav).
Ja muusika on mul nn. varundatud telefoni(lisaks arvutile), kus ma neid kuulata saan, kui arvutiga peaks midagi juhtuma on mul mingi osa muusikast alles ja neid saaks uuesti allalaadida.
Väiksemaid faile saaks varundada ka serveritese.
kuidas varundad?
Vaatasin seda dropboxi lehte. Päris hea lahendus, see teeb kopeerid kõik failid, mis on drop boxi folderis, mis on sünkroniseeritud. St inimene saab lihtsalt enda faile kopeerida ühes kohas ja koopiad saadetakse mitmesse kohta(arvutisse, serverisse, telefoni). ja kui seade katki läheb siis on suur võimalus, et need failid olemas teises seadmes.
Sama on mõtekas teha ka arvutie backupe.
Seda siis diferential backup'ina, mis on kõige optimaalsem.
Kindlasti tuleks varundada, uuendada minig iga kuu aja jooksul või kui on mingi väga tähtis fail/pilt siis rohkem.
mida varundad?
Arvan et varundaks endale tähtsaid faile(dokumendid, tööd, koodinäited), pilte ja ka mingil määral muusikat.
Asju, mida läheks mul tulevikus vaja.
kuhu varundad?
Oleneb kogusest. Võiks osta välise kõvaketta kuhu varundada pilte ja dokumente suuremas koguses.
Sama väiksemate failede puhu, kas või mälupulk(seda siis nende failidega, mida oleks vaja kaasavõtta ja mille kasutamine peaks olem alati kätte saadav).
Ja muusika on mul nn. varundatud telefoni(lisaks arvutile), kus ma neid kuulata saan, kui arvutiga peaks midagi juhtuma on mul mingi osa muusikast alles ja neid saaks uuesti allalaadida.
Väiksemaid faile saaks varundada ka serveritese.
kuidas varundad?
Vaatasin seda dropboxi lehte. Päris hea lahendus, see teeb kopeerid kõik failid, mis on drop boxi folderis, mis on sünkroniseeritud. St inimene saab lihtsalt enda faile kopeerida ühes kohas ja koopiad saadetakse mitmesse kohta(arvutisse, serverisse, telefoni). ja kui seade katki läheb siis on suur võimalus, et need failid olemas teises seadmes.
Sama on mõtekas teha ka arvutie backupe.
Seda siis diferential backup'ina, mis on kõige optimaalsem.
Kindlasti tuleks varundada, uuendada minig iga kuu aja jooksul või kui on mingi väga tähtis fail/pilt siis rohkem.
Saturday, October 22, 2011
6. Loeng - Mobiilsete seadmete kasutamine
kodutöö 6
Leidsin suvalise Lõputöö(doc failina) kasutades google'it.
Laadisin alla calibre. Ja konvertisin selle. Tulemuseks oli "asi"
mida näete pildil. kovertimine oli suhtelistelt lihtne.
telefon mida kasutan praegu on sony ericsson s500i
Otsisin google'ist pikalt ja laialt, küll kasutasin otsi sõnu "epub reader" ja "epub reader sony ericsson s500i". Aga suurem osa lehtedel olid sellised kahtlased, arvan et võeti minu otsi sõnu nagu "s500i" ja lisati need teatud kohtadesse, mis tõid mulle palju rämps lehti. Lõpuks leidsin ma mingisuguse lugeja (mobyware.net lehelt) aga see ei installinud minu telefoni, pärast seda leidsin "evangel J2ME 1.1" lugeja see installis ilusasti aga see oli vene keeles ja ma ei saanud eriti aru, mis seal on. Lõpuks sain ma midagi loetud, mitte et ma nüüd suur raamatute lugeja oleks.
Arvan et teatud olukordades oleks hea kasutada sellis vahendit.
Kodus mitte, kuna raamatuid saab lugeda arvutis ja eksemplaare endaid.
Ja kuna mobiili ekraan on palju väiksem kui arvuti või raamatu enda lugemis väli siis kodus mitte nii väga.
Aga sõidukites või tänaval oleks päris mugav "raamatuid" kaasas kanda aga sõidukites ei ole mugav lugeda (olen seda ise proovinud).
Iseenesest on päris hea rakendus inimestele kellele meeldib lugeda ning, kes on pidevas liikumises ja ei ole aega kodus lugeda.
Päris palju jamamist sellise väikese asja pärast.
Leidsin suvalise Lõputöö(doc failina) kasutades google'it.
Laadisin alla calibre. Ja konvertisin selle. Tulemuseks oli "asi"
mida näete pildil. kovertimine oli suhtelistelt lihtne.
telefon mida kasutan praegu on sony ericsson s500i
Otsisin google'ist pikalt ja laialt, küll kasutasin otsi sõnu "epub reader" ja "epub reader sony ericsson s500i". Aga suurem osa lehtedel olid sellised kahtlased, arvan et võeti minu otsi sõnu nagu "s500i" ja lisati need teatud kohtadesse, mis tõid mulle palju rämps lehti. Lõpuks leidsin ma mingisuguse lugeja (mobyware.net lehelt) aga see ei installinud minu telefoni, pärast seda leidsin "evangel J2ME 1.1" lugeja see installis ilusasti aga see oli vene keeles ja ma ei saanud eriti aru, mis seal on. Lõpuks sain ma midagi loetud, mitte et ma nüüd suur raamatute lugeja oleks.
Arvan et teatud olukordades oleks hea kasutada sellis vahendit.
Kodus mitte, kuna raamatuid saab lugeda arvutis ja eksemplaare endaid.
Ja kuna mobiili ekraan on palju väiksem kui arvuti või raamatu enda lugemis väli siis kodus mitte nii väga.
Aga sõidukites või tänaval oleks päris mugav "raamatuid" kaasas kanda aga sõidukites ei ole mugav lugeda (olen seda ise proovinud).
Iseenesest on päris hea rakendus inimestele kellele meeldib lugeda ning, kes on pidevas liikumises ja ei ole aega kodus lugeda.
Päris palju jamamist sellise väikese asja pärast.
Sunday, October 9, 2011
5. Loeng
kodutöö 5
Mis on iTunesU?
iTunesU on iSore'i osa, mille põhiliseks sisuks on õppematerjalid. Seal on erinevate ülikoolide kui ka teadlaste loengud (ka video formaadis), õppe filmid, keele õppe materjalid, audioraamatud, eksursioonid jne.
milliseid raskuseid ilmnes.
Raskuseid nagu ei olnudki. Ainus probleem oli selles, et kus õige allalaadimis link on. Arvasin, et see on midagi muud kui iTunes(mõtlesin, et seal saab ainult muusikat) aga selles oli kõik koos. Otsimine oli ka päris otsekohene.
kas leidsite teid huvitavaid teemasid?
Teemasi on seal palju. Mulle pakkus huvi teaduse osa, nimelt kosmos. Arvan, et iga üks leiaks endale seal sobiva teema.
millistel juhtudel te veel iTunesU teenust õppetöö juures kasutaksite ja miks?
Arvan, et loengut kuulamiseks põhiliselt. Kui mul on mingi teema millest ma aru ei saa siis seal leidub palju materjali ja videona on hea kuulata. Mulle ja ma arvan, et suuremale osale meeldiks rohkem kuulata kui lugeda. Seda on kerge kasutada ja materjali saab kiiresti allalaadida.
Mis on iTunesU?
iTunesU on iSore'i osa, mille põhiliseks sisuks on õppematerjalid. Seal on erinevate ülikoolide kui ka teadlaste loengud (ka video formaadis), õppe filmid, keele õppe materjalid, audioraamatud, eksursioonid jne.
milliseid raskuseid ilmnes.
Raskuseid nagu ei olnudki. Ainus probleem oli selles, et kus õige allalaadimis link on. Arvasin, et see on midagi muud kui iTunes(mõtlesin, et seal saab ainult muusikat) aga selles oli kõik koos. Otsimine oli ka päris otsekohene.
kas leidsite teid huvitavaid teemasid?
Teemasi on seal palju. Mulle pakkus huvi teaduse osa, nimelt kosmos. Arvan, et iga üks leiaks endale seal sobiva teema.
millistel juhtudel te veel iTunesU teenust õppetöö juures kasutaksite ja miks?
Arvan, et loengut kuulamiseks põhiliselt. Kui mul on mingi teema millest ma aru ei saa siis seal leidub palju materjali ja videona on hea kuulata. Mulle ja ma arvan, et suuremale osale meeldiks rohkem kuulata kui lugeda. Seda on kerge kasutada ja materjali saab kiiresti allalaadida.
Sunday, October 2, 2011
4. Loeng op süsteem
kodutöö 4
Valisin omale Windows 8, kuna see on uus ja mina pole seda veel kasutanud, ning arvan, et varsti kasutan seda isegi. Ja kuna õppejõud rääkisid ja näitasid seda, siis tahtsin ise ka proovida milline see siis on.
Installisin omale VM Virtualboxi ja laadisin alla window 8 developer edition.
Järgisin juhendit ja seadistasin, mis OP süsteem sinna tuleb, mis nimi, kui palju RAM'i kasutab ja kui palju mälu on, lisaks valisin, et see ei võta mälu kohe ära. kõik läks hästi. Ja virtuaal arvuti sai valmis.
Nüüd oli vaja mingi OS sinna panna. kuna olin alla laadinud Win8 siis kasutangi seda.
Edasi valisin "settings" sealt valisin, et see kasutaks virtuaal diski ja sidusin faili, kus oli win8 peal Oracle'ga.
Siis alustasin Win8 kasutamist.
Nõustusin litsensiga. Ja siis läks pikalt aega kuna süsteem esmakasutusel teeb oma settingud ära ja installib windowsi lahti. Vanemate windows'te intallimisega oli põhimõtteliselt same ainult siin küsiti windows live kasutajat. Peale seda lisasin küsiti mis nime ma OSile annan ja siis Live kasutaja ja selle parooli. Arvan, et win8 on tihedalt seotub window live IDga.
Siis alustasin win 8 kasutamist.
Minu meelest on uus windows omapärane, et näeb välja nagu touch telefon. Harjumiseks kuluks natuke aega aga kui oma menüü hästi ülesehitada siis võib olla väga mugav. Loengutes räägiti ka teistest omapäradest, nagu task manager näitab kui palju mingi app ruumi jne. kasutab.
Lihtne/raske?
Minu meelest oli üpriski lihtne. Meile oli kasutus juhend ette antud ja see oli otsekohene. Isegi ilma selleta arvan, et vist saaks hakkama. Võib-olla ainus koht, kus ma hätta jääks oleks "diski" koha üles leidmisega, mis oli settingute all, kuna ma sellist programmi tavaliselt ei kasuta, siis mai teaks, kus see asuks.
tavakasutaja seisukoht?
Arvan, et seda oleks raske öelda, kuna inimesi on erinevaid. Inimesed, kes oskavad vajaliku info üles leida saaks hakkama. Kuna arvan, et nad leiaksid head juhendid kuidas mida teha ja mida vaja. Arvan, et pole palju vaja teada arvutitest kuna see on päris otsekohene install, küsitakse mida vaja ja kui palju. Aga loomulikult on olemas ka hulk inimesi, kes võib-olla hakkama ei saa.
probleeme ei tekkinud ainult võttis natuke aega settingute suhtes.
Valisin omale Windows 8, kuna see on uus ja mina pole seda veel kasutanud, ning arvan, et varsti kasutan seda isegi. Ja kuna õppejõud rääkisid ja näitasid seda, siis tahtsin ise ka proovida milline see siis on.
Installisin omale VM Virtualboxi ja laadisin alla window 8 developer edition.
Järgisin juhendit ja seadistasin, mis OP süsteem sinna tuleb, mis nimi, kui palju RAM'i kasutab ja kui palju mälu on, lisaks valisin, et see ei võta mälu kohe ära. kõik läks hästi. Ja virtuaal arvuti sai valmis.
Edasi valisin "settings" sealt valisin, et see kasutaks virtuaal diski ja sidusin faili, kus oli win8 peal Oracle'ga.
Siis alustasin Win8 kasutamist.
Siis alustasin win 8 kasutamist.
Lihtne/raske?
Minu meelest oli üpriski lihtne. Meile oli kasutus juhend ette antud ja see oli otsekohene. Isegi ilma selleta arvan, et vist saaks hakkama. Võib-olla ainus koht, kus ma hätta jääks oleks "diski" koha üles leidmisega, mis oli settingute all, kuna ma sellist programmi tavaliselt ei kasuta, siis mai teaks, kus see asuks.
tavakasutaja seisukoht?
Arvan, et seda oleks raske öelda, kuna inimesi on erinevaid. Inimesed, kes oskavad vajaliku info üles leida saaks hakkama. Kuna arvan, et nad leiaksid head juhendid kuidas mida teha ja mida vaja. Arvan, et pole palju vaja teada arvutitest kuna see on päris otsekohene install, küsitakse mida vaja ja kui palju. Aga loomulikult on olemas ka hulk inimesi, kes võib-olla hakkama ei saa.
probleeme ei tekkinud ainult võttis natuke aega settingute suhtes.
Sunday, September 25, 2011
Reflektsioon
kodutöö 2
Minu jaoks kõige hiljutisem saavutus oli see, et ma sain tasutakohale õppima.
Mida ma saavutasin? Saavutasingi selle, et sain õppima hakkata tasuta ja, et ma ei peaks maksma...veel püüan pingutada ja seda kohta säilitada.
Kui hästi ma seda tegin? Arvan, et oleks võinud paremini teha, aga fakt on see, et sain läbi.
Olen selle üle uhke, et oma keskmiste eksami tulemustega ikka üle lävendi sain ja vanemad olid ka uhked.
Mis ma sellest õppisin? Olen loomult pessimist ja arvasin, et ma ei saanud sisse, õppisin seda, et ma alahindan ennast thiti( see ei olnud esimene kord kui ma olen ennas alahinnanud).
Mida oleks võinud paremini teha? Kui hakata vaatama mida oleksin võinud paremini teha siis peaks alustama eskamitest. Nendeks oleks võinud paremini õppida aga asi on ka selles, et ma lähen alati närvi kui mul on mingi eksam. Näiteks inglise keele õpetaja küsis minult, kas mul on vaja tabletti või kiirabi, kuna ma hoidsin oma kõhust kinni, ning minu inglise keele oskused on üpriski head. Ja vasuvõtu eksami suulisel osal oli sama lugu. kirjalikud eksamid lähevad mul normaalselt kui olen õppinud. Kuigi eksami tulemused ei olnud halvad oleks võinud ikka paremad olla.
Kas ma saaksin paremini teha? Seda on raske öelda. Loomulikult saaksin aga selleks peaksing eksamid uuesti tegema ja sisse astumis eksami ka ja loomulikut õppima selleks vajaliku. Kuna ma olen lävendi ületanud oleks see aja raiskamine, aga hüpoteetiliselt võiksin tulemusi parandada.
Minu jaoks kõige hiljutisem saavutus oli see, et ma sain tasutakohale õppima.
Mida ma saavutasin? Saavutasingi selle, et sain õppima hakkata tasuta ja, et ma ei peaks maksma...veel püüan pingutada ja seda kohta säilitada.
Kui hästi ma seda tegin? Arvan, et oleks võinud paremini teha, aga fakt on see, et sain läbi.
Olen selle üle uhke, et oma keskmiste eksami tulemustega ikka üle lävendi sain ja vanemad olid ka uhked.
Mis ma sellest õppisin? Olen loomult pessimist ja arvasin, et ma ei saanud sisse, õppisin seda, et ma alahindan ennast thiti( see ei olnud esimene kord kui ma olen ennas alahinnanud).
Mida oleks võinud paremini teha? Kui hakata vaatama mida oleksin võinud paremini teha siis peaks alustama eskamitest. Nendeks oleks võinud paremini õppida aga asi on ka selles, et ma lähen alati närvi kui mul on mingi eksam. Näiteks inglise keele õpetaja küsis minult, kas mul on vaja tabletti või kiirabi, kuna ma hoidsin oma kõhust kinni, ning minu inglise keele oskused on üpriski head. Ja vasuvõtu eksami suulisel osal oli sama lugu. kirjalikud eksamid lähevad mul normaalselt kui olen õppinud. Kuigi eksami tulemused ei olnud halvad oleks võinud ikka paremad olla.
Kas ma saaksin paremini teha? Seda on raske öelda. Loomulikult saaksin aga selleks peaksing eksamid uuesti tegema ja sisse astumis eksami ka ja loomulikut õppima selleks vajaliku. Kuna ma olen lävendi ületanud oleks see aja raiskamine, aga hüpoteetiliselt võiksin tulemusi parandada.
"Ahhaa" -effekt
Arvan ,et minu jaoks "ahhaa" -effekt võis olla see kui kuulsin e-portfooliost. Kuna ma ei ole
sellise asjaga kokku puutunud egakuulnudki, siis võiks selle avastus olla minujaoks "ahhaa"-effekt
kuigi ma olen lugenud blog'e poleks ma arvanud, et neid kasutatakse õppetöös. Minu arvates inimesed lihtsalt tegi blogi kuna tahtsid ennast näidata.
^__^
sellise asjaga kokku puutunud egakuulnudki, siis võiks selle avastus olla minujaoks "ahhaa"-effekt
kuigi ma olen lugenud blog'e poleks ma arvanud, et neid kasutatakse õppetöös. Minu arvates inimesed lihtsalt tegi blogi kuna tahtsid ennast näidata.
^__^
Enesetutvustus
Tere,
Olen 21 aastane, tudeng Tallinna Ülikoolis õpin seal 1-st aastat Informaatikat. Elan Kakumäel.
Hobideks on mul joonistamine ja muusika kuulamine. :D
Mida sellelt kursuselt oodata, ausalt öelda ma ei teagi. Arvan, et see kursus näitab meile erinevaid võimalusi mida teha erinevates IT valdkondades ja vahendite kasutamisel.
Olen 21 aastane, tudeng Tallinna Ülikoolis õpin seal 1-st aastat Informaatikat. Elan Kakumäel.
Hobideks on mul joonistamine ja muusika kuulamine. :D
Mida sellelt kursuselt oodata, ausalt öelda ma ei teagi. Arvan, et see kursus näitab meile erinevaid võimalusi mida teha erinevates IT valdkondades ja vahendite kasutamisel.
Friday, September 16, 2011
1. Loeng Infoühiskond
kodutöö 1
1.Mis on Inforühiskond?
1. Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.
Allikas: Vikipeedia
2. Infoühiskond (ik. information society) on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused.
Allikas: Läänemaa infoühiskond
3. Infoühiskond - viimase kolmandiku kahekümnenda sajandi uus tehnoloogiline revolutsioon, universaalne elektrooniline andmetöötlus ja ühiskonna teabetehnoloogia, lõid täiesti uue sotsiaalse olukorra. Praegusel hetkel võib seda terminit kasutada kirjeldamaks olukorra, mis toimub arenenud riikides. See on seotud informatsiooni uue tähtsusega kõikides eluvaldkondades, uue taseme kvaliteediga tootmises ja informatsiooni töötlemises ning tema levitamises.
Allikas: wazza90sots.blogspot.com
4. Infoühiskonna põhitunnuseks, mis määrab, et tegu on mingisuguse uue varajasemast erineva ühikonnaga, on see, et põhirõhk on koondunud ühiskonnas tööstuselt teenindavasse sektorisse. Üle 50% infoühiskonna riigi RKT-st moodustab erasektor. Väga olulisel kohal on info kogumine, salvestamine, edastamine, levitamine(promine) jne. Kogu ühiskond ei keerle niisuures mahus füüsilise ja praktilise töö ümber, vaid väga olulisel kohal asjaajamistes on kaa teoreetiline osa. Sellise ühiskonna kehtivaks hüüdlauseks on "knowledge is power".
Allikas:itsotsiaal.blogspot.com
5. Infoühiskonda saab defineerida ühiskonnana, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist.
Allikas:docs.google.com
Mina arvan: Infoühiskond on arenenud ühiskond, kus informatsioon on pidevas liikumises, seda liigub ja käsitletakse tohutul kogusel ning informatsioon on "jõud" ehk inimesed saavad teha õigeid otsuseid saadu informatsiooni põhjal.
2.Probleemid
IKT spetsialistide oskuste puudulikkus ja vähesus.
Eurostati andmetel ei ole 37 % ELi rahvastikust mingeid arvutioskusi.
Ei töödata välja ühiseid lahendusi NN. killustatud EL riigid.
3. 6. Eesti võimalused ja valikud
6.1 Üldised probleemid ja soovitused.
Eesti ja innovatsioonisüsteem erasekrori vajaduset ja probleemide lahendamiseks
võimetu ning poliitikate kujunemise ha koordineermisie mehanism on nõrk, ei suudeta
luua tingimuse võtmevaldkondade arenemiseks.
Vaja on seega strateegiat, mis suudaks saavutada kokkuleppe kahes asjas:
1) kuidas tegeleda T&A ja innovatsioonipoliitikate raames konkreetselt reaalsete erasektori
probleemidega ja
2) milline peaks olema oluliselt parandatud T&A ja innovatsioonipoliitikate kujundamise, hindamise
ja koordineerimise mehhanism.
6.2 IKT-sektori spetsiifilised probleemid ja soovitused.
*On vaja eelkõige insenere ja teisi kõrgelt haritud spetsialiste.
*Riik peaks kasutama riigitellimuste võimalusi vastavate tehnoloogiate arendamiseks või oskuste ja väljaõppe
süsteemide väljatöötamiseks.
*Uutes valdkondades, mis on oma olemuselt interdistsiplinaarsed, peaks kompetentside välja arendamise olema
üks prioriteete ehk olema üheks või mitmeks tehnoloogia programmiks.
soovitused.
Monitooringu süsteemi rakendamine IKT-sektoris.
6.3 IKT-alase kõrghariduse spetsiifilised probleemid ja soovitused.
IKT teadus katab väga vähe valdkondi ja on pigem juhuslikud kui vajadusest
lähtuvad. Vähe tippe
1) ühtsete teadus-ja õppestandardite kohtestamine ja järgimine
2)pidev ja laiapõhjaline järelkasvu tekitamine läbi kraadi-ja eri doktoriõppe
3) Spetsiifika puudumine(Süsteemidearendamine, wierless, mobiilside),
Nõrk riistvara , inseneriteause, disain, graafika ja multimeedia esindatus õppekavades.
soovitused: muuta õppekavu.
4)Praktika süsteemi nõrkus.
6.4 IKT kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteem.
Probleem: Ettevõtja peab praktikat lisaraskuseks kuna on vaja välja koolitada
ja järelvalvet tudengitele.
soovitused.
Luua süsteem, kus
1)peaks kokku viima haridussüsteemi ja ettevõtted.
2)motiveerima ettevõtjaid praktikantide kasutamiseks
3)kindlustama tudengitele ajakohase ning tööturul vajalike oskuste saamise ning
nende pideva kaasajastamine vähemalt 2 aasta jooksul peale hariduse omandamist
4)kindlustama tudengile töö vähemalt 2 aastaks peale lõpetamist
5)juhtimisskeem peaks kindlustama kõigi osapoolte huvide esindatuse standardite
jms väljatöötamisel
6) samuti vähendab see riigi sekkumise vajadust ja kindlustama sekkumise oluliselt
kõrgema kvaliteedi, kuna sisendid peaks olema väga tugevad.
6.5 IKT- alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused.
1) Kõige olulisem muudatus peab toimuma praktikasüsteemis;
2) Avaliku sektori poliitikakujundamise mehhanism peab kutsehariduse valdkonnas
oluliselt muutuma; selleks annab suurepärase võimaluse monitooringusüsteem;
3) Õppejõudude ettevalmistus ja hindamine peab muutuma süstemaatiliseks, samuti
tuleb oluliselt enam kaasata erasektorit õppetegevusse (praktikasüsteemi muutus
peaks tagama siin olulise edasimineku);
4) Olulisel määral tuleks toetada koolide vahelist koostööd nii materiaalse baasi,
ettevõtjatega koostöö kui õppejõudude enese täiendamise osas (näiteks andmebaaside
jms õppematerjalide ühishanked);
5) Õppekavade arendamine peab muutuma süstemaatiliseks ja reaalsel koostööl põhinevaks;
6) Õppekavad peavad peegeldama ka süstemaatilisi mooduleid, mis on suunatud õppurite
sotsiaalsete oskuste arendamisele;
7) Inglise keelsete ainete osa ja kvaliteet peab kindlasti kasvama õppekavades;
8) IKT-d peab väga oluliselt enam integreerima teistesse valdkondades;
9) Kutse- ja tehnoloogia õpe põhikoolis.
1.Mis on Inforühiskond?
1. Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.
Allikas: Vikipeedia
2. Infoühiskond (ik. information society) on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused.
Allikas: Läänemaa infoühiskond
3. Infoühiskond - viimase kolmandiku kahekümnenda sajandi uus tehnoloogiline revolutsioon, universaalne elektrooniline andmetöötlus ja ühiskonna teabetehnoloogia, lõid täiesti uue sotsiaalse olukorra. Praegusel hetkel võib seda terminit kasutada kirjeldamaks olukorra, mis toimub arenenud riikides. See on seotud informatsiooni uue tähtsusega kõikides eluvaldkondades, uue taseme kvaliteediga tootmises ja informatsiooni töötlemises ning tema levitamises.
Allikas: wazza90sots.blogspot.com
4. Infoühiskonna põhitunnuseks, mis määrab, et tegu on mingisuguse uue varajasemast erineva ühikonnaga, on see, et põhirõhk on koondunud ühiskonnas tööstuselt teenindavasse sektorisse. Üle 50% infoühiskonna riigi RKT-st moodustab erasektor. Väga olulisel kohal on info kogumine, salvestamine, edastamine, levitamine(promine) jne. Kogu ühiskond ei keerle niisuures mahus füüsilise ja praktilise töö ümber, vaid väga olulisel kohal asjaajamistes on kaa teoreetiline osa. Sellise ühiskonna kehtivaks hüüdlauseks on "knowledge is power".
Allikas:itsotsiaal.blogspot.com
5. Infoühiskonda saab defineerida ühiskonnana, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist.
Allikas:docs.google.com
Mina arvan: Infoühiskond on arenenud ühiskond, kus informatsioon on pidevas liikumises, seda liigub ja käsitletakse tohutul kogusel ning informatsioon on "jõud" ehk inimesed saavad teha õigeid otsuseid saadu informatsiooni põhjal.
2.Probleemid
IKT spetsialistide oskuste puudulikkus ja vähesus.
Eurostati andmetel ei ole 37 % ELi rahvastikust mingeid arvutioskusi.
Ei töödata välja ühiseid lahendusi NN. killustatud EL riigid.
3. 6. Eesti võimalused ja valikud
6.1 Üldised probleemid ja soovitused.
Eesti ja innovatsioonisüsteem erasekrori vajaduset ja probleemide lahendamiseks
võimetu ning poliitikate kujunemise ha koordineermisie mehanism on nõrk, ei suudeta
luua tingimuse võtmevaldkondade arenemiseks.
Vaja on seega strateegiat, mis suudaks saavutada kokkuleppe kahes asjas:
1) kuidas tegeleda T&A ja innovatsioonipoliitikate raames konkreetselt reaalsete erasektori
probleemidega ja
2) milline peaks olema oluliselt parandatud T&A ja innovatsioonipoliitikate kujundamise, hindamise
ja koordineerimise mehhanism.
6.2 IKT-sektori spetsiifilised probleemid ja soovitused.
*On vaja eelkõige insenere ja teisi kõrgelt haritud spetsialiste.
*Riik peaks kasutama riigitellimuste võimalusi vastavate tehnoloogiate arendamiseks või oskuste ja väljaõppe
süsteemide väljatöötamiseks.
*Uutes valdkondades, mis on oma olemuselt interdistsiplinaarsed, peaks kompetentside välja arendamise olema
üks prioriteete ehk olema üheks või mitmeks tehnoloogia programmiks.
soovitused.
Monitooringu süsteemi rakendamine IKT-sektoris.
6.3 IKT-alase kõrghariduse spetsiifilised probleemid ja soovitused.
IKT teadus katab väga vähe valdkondi ja on pigem juhuslikud kui vajadusest
lähtuvad. Vähe tippe
1) ühtsete teadus-ja õppestandardite kohtestamine ja järgimine
2)pidev ja laiapõhjaline järelkasvu tekitamine läbi kraadi-ja eri doktoriõppe
3) Spetsiifika puudumine(Süsteemidearendamine, wierless, mobiilside),
Nõrk riistvara , inseneriteause, disain, graafika ja multimeedia esindatus õppekavades.
soovitused: muuta õppekavu.
4)Praktika süsteemi nõrkus.
6.4 IKT kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteem.
Probleem: Ettevõtja peab praktikat lisaraskuseks kuna on vaja välja koolitada
ja järelvalvet tudengitele.
soovitused.
Luua süsteem, kus
1)peaks kokku viima haridussüsteemi ja ettevõtted.
2)motiveerima ettevõtjaid praktikantide kasutamiseks
3)kindlustama tudengitele ajakohase ning tööturul vajalike oskuste saamise ning
nende pideva kaasajastamine vähemalt 2 aasta jooksul peale hariduse omandamist
4)kindlustama tudengile töö vähemalt 2 aastaks peale lõpetamist
5)juhtimisskeem peaks kindlustama kõigi osapoolte huvide esindatuse standardite
jms väljatöötamisel
6) samuti vähendab see riigi sekkumise vajadust ja kindlustama sekkumise oluliselt
kõrgema kvaliteedi, kuna sisendid peaks olema väga tugevad.
6.5 IKT- alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused.
1) Kõige olulisem muudatus peab toimuma praktikasüsteemis;
2) Avaliku sektori poliitikakujundamise mehhanism peab kutsehariduse valdkonnas
oluliselt muutuma; selleks annab suurepärase võimaluse monitooringusüsteem;
3) Õppejõudude ettevalmistus ja hindamine peab muutuma süstemaatiliseks, samuti
tuleb oluliselt enam kaasata erasektorit õppetegevusse (praktikasüsteemi muutus
peaks tagama siin olulise edasimineku);
4) Olulisel määral tuleks toetada koolide vahelist koostööd nii materiaalse baasi,
ettevõtjatega koostöö kui õppejõudude enese täiendamise osas (näiteks andmebaaside
jms õppematerjalide ühishanked);
5) Õppekavade arendamine peab muutuma süstemaatiliseks ja reaalsel koostööl põhinevaks;
6) Õppekavad peavad peegeldama ka süstemaatilisi mooduleid, mis on suunatud õppurite
sotsiaalsete oskuste arendamisele;
7) Inglise keelsete ainete osa ja kvaliteet peab kindlasti kasvama õppekavades;
8) IKT-d peab väga oluliselt enam integreerima teistesse valdkondades;
9) Kutse- ja tehnoloogia õpe põhikoolis.
Subscribe to:
Posts (Atom)