kodutöö 1
1.Mis on Inforühiskond?
1. Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.
Allikas:
Vikipeedia
2. Infoühiskond (ik. information society) on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused.
Allikas:
Läänemaa infoühiskond
3. Infoühiskond - viimase kolmandiku kahekümnenda sajandi uus tehnoloogiline revolutsioon, universaalne elektrooniline andmetöötlus ja ühiskonna teabetehnoloogia, lõid täiesti uue sotsiaalse olukorra. Praegusel hetkel võib seda terminit kasutada kirjeldamaks olukorra, mis toimub arenenud riikides. See on seotud informatsiooni uue tähtsusega kõikides eluvaldkondades, uue taseme kvaliteediga tootmises ja informatsiooni töötlemises ning tema levitamises.
Allikas:
wazza90sots.blogspot.com
4. Infoühiskonna põhitunnuseks, mis määrab, et tegu on mingisuguse uue varajasemast erineva ühikonnaga, on see, et põhirõhk on koondunud ühiskonnas tööstuselt teenindavasse sektorisse. Üle 50% infoühiskonna riigi RKT-st moodustab erasektor. Väga olulisel kohal on info kogumine, salvestamine, edastamine, levitamine(promine) jne. Kogu ühiskond ei keerle niisuures mahus füüsilise ja praktilise töö ümber, vaid väga olulisel kohal asjaajamistes on kaa teoreetiline osa. Sellise ühiskonna kehtivaks hüüdlauseks on "knowledge is power".
Allikas:
itsotsiaal.blogspot.com
5. Infoühiskonda saab defineerida ühiskonnana, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist.
Allikas:
docs.google.com
Mina arvan: Infoühiskond on arenenud ühiskond, kus informatsioon on pidevas liikumises, seda liigub ja käsitletakse tohutul kogusel ning informatsioon on "jõud" ehk inimesed saavad teha õigeid otsuseid saadu informatsiooni põhjal.
2.Probleemid
IKT spetsialistide oskuste puudulikkus ja vähesus.
Eurostati andmetel ei ole 37 % ELi rahvastikust mingeid arvutioskusi.
Ei töödata välja ühiseid lahendusi NN. killustatud EL riigid.
3. 6. Eesti võimalused ja valikud
6.1 Üldised probleemid ja soovitused.
Eesti ja innovatsioonisüsteem erasekrori vajaduset ja probleemide lahendamiseks
võimetu ning poliitikate kujunemise ha koordineermisie mehanism on nõrk, ei suudeta
luua tingimuse võtmevaldkondade arenemiseks.
Vaja on seega strateegiat, mis suudaks saavutada kokkuleppe kahes asjas:
1) kuidas tegeleda T&A ja innovatsioonipoliitikate raames konkreetselt reaalsete erasektori
probleemidega ja
2) milline peaks olema oluliselt parandatud T&A ja innovatsioonipoliitikate kujundamise, hindamise
ja koordineerimise mehhanism.
6.2 IKT-sektori spetsiifilised probleemid ja soovitused.
*On vaja eelkõige insenere ja teisi kõrgelt haritud spetsialiste.
*Riik peaks kasutama riigitellimuste võimalusi vastavate tehnoloogiate arendamiseks või oskuste ja väljaõppe
süsteemide väljatöötamiseks.
*Uutes valdkondades, mis on oma olemuselt interdistsiplinaarsed, peaks kompetentside välja arendamise olema
üks prioriteete ehk olema üheks või mitmeks tehnoloogia programmiks.
soovitused.
Monitooringu süsteemi rakendamine IKT-sektoris.
6.3 IKT-alase kõrghariduse spetsiifilised probleemid ja soovitused.
IKT teadus katab väga vähe valdkondi ja on pigem juhuslikud kui vajadusest
lähtuvad. Vähe tippe
1) ühtsete teadus-ja õppestandardite kohtestamine ja järgimine
2)pidev ja laiapõhjaline järelkasvu tekitamine läbi kraadi-ja eri doktoriõppe
3) Spetsiifika puudumine(Süsteemidearendamine, wierless, mobiilside),
Nõrk riistvara , inseneriteause, disain, graafika ja multimeedia esindatus õppekavades.
soovitused: muuta õppekavu.
4)Praktika süsteemi nõrkus.
6.4 IKT kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteem.
Probleem: Ettevõtja peab praktikat lisaraskuseks kuna on vaja välja koolitada
ja järelvalvet tudengitele.
soovitused.
Luua süsteem, kus
1)peaks kokku viima haridussüsteemi ja ettevõtted.
2)motiveerima ettevõtjaid praktikantide kasutamiseks
3)kindlustama tudengitele ajakohase ning tööturul vajalike oskuste saamise ning
nende pideva kaasajastamine vähemalt 2 aasta jooksul peale hariduse omandamist
4)kindlustama tudengile töö vähemalt 2 aastaks peale lõpetamist
5)juhtimisskeem peaks kindlustama kõigi osapoolte huvide esindatuse standardite
jms väljatöötamisel
6) samuti vähendab see riigi sekkumise vajadust ja kindlustama sekkumise oluliselt
kõrgema kvaliteedi, kuna sisendid peaks olema väga tugevad.
6.5 IKT- alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused.
1) Kõige olulisem muudatus peab toimuma praktikasüsteemis;
2) Avaliku sektori poliitikakujundamise mehhanism peab kutsehariduse valdkonnas
oluliselt muutuma; selleks annab suurepärase võimaluse monitooringusüsteem;
3) Õppejõudude ettevalmistus ja hindamine peab muutuma süstemaatiliseks, samuti
tuleb oluliselt enam kaasata erasektorit õppetegevusse (praktikasüsteemi muutus
peaks tagama siin olulise edasimineku);
4) Olulisel määral tuleks toetada koolide vahelist koostööd nii materiaalse baasi,
ettevõtjatega koostöö kui õppejõudude enese täiendamise osas (näiteks andmebaaside
jms õppematerjalide ühishanked);
5) Õppekavade arendamine peab muutuma süstemaatiliseks ja reaalsel koostööl põhinevaks;
6) Õppekavad peavad peegeldama ka süstemaatilisi mooduleid, mis on suunatud õppurite
sotsiaalsete oskuste arendamisele;
7) Inglise keelsete ainete osa ja kvaliteet peab kindlasti kasvama õppekavades;
8) IKT-d peab väga oluliselt enam integreerima teistesse valdkondades;
9) Kutse- ja tehnoloogia õpe põhikoolis.
